Üldinfo


Reisimine kuulub meie igapäevaellu üha rohkem ja rohkem. Nii äri- kui puhkusereis peaks kujunema põnevaks ja meeldivaks elamuseks, kuid samas võivad sellega kaasneda tõsised terviseriskid nii teile kui teie perele.

Et loodetud suurepärane reisielamus ei muutuks ootamatu haiguse ilmnedes õudusunenäoks, siis koostöös Eesti Terviseameti, Eesti juhtivate reisibüroode ja reisinõustamisteenust ning vaktsineerimist pakkuvate meditsiinikeskustega annab www.reisivaktsiinid.ee nõu: mida enamlevinud reisimisega seotud nakkushaigused endast kujutavad, mismoodi neid ennetada ja mida reisil silmas pidada, et haigestumist vältida. Lehel toodud reisimisega seotud haiguste nimekiri täieneb pidevalt.

Et tänapäeval reisib üha rohkem inimesi kaugetesse eksootilistesse paikadesse, on seetõttu ka suurem võimalus puutuda kokku Eestis mitteesinevate haigustega. Reisides tuleb hakkama saada mitte ainult võõraste keelte ja kultuuridega, vaid ka erineva toidu, vee, kliima, kõrguste- ja ajavahe ning teiste inimorganismi mõjutavate teguritega. Tihtipeale ei sobi reisija immuunsus kohaliku võõrapärase keskkonnaga.

www.reisivaktsiinid.ee põhineb Eesti Terviseameti (ETA), Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ja Center for Disease Control (CDC) soovitustel, mida peab ohutuma reisimise huvides silmas pidama.

Imporditud nakkushaigusjuhtude vältimiseks on tähtis, et reisija oleks teadlik nakkushaigustesse nakatumise ohust külastatavas riigis ja soovitatud ennetusmeetmetest.

Vastavalt „Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse” § 16 sätetele peab turismiteenuse pakkuja tegema teatavaks välisriiki sõitvale isikule:
1) külastatavas riigis nakkushaigustesse nakatumise ohu;
2) immuniseerimise või ravimite kasutamise otstarbekuse;
3) võimaluse saada enne reisi arsti nõuannet ja reisi ajal arstiabi ning reisijärgse tervisekontrolli vajalikkuse.

Täiendav info nakkusohudest ja soovitatud ennetusmeetmete kohta võib leida:
Terviseameti koduleheküljel rubriigist „Reisimine ja tervis“
WHO International Travel and Health
CDC Yellow Book

Turism ja pikemaajaline sihtriigis viibimine.

Sõltuvalt reisi eesmärgist, sihtriigist ja seal viibitud aja pikkusest võib reisimise jagada kahte gruppi. See omakorda määrab, millised vaktsiinid on iga sihtkoha külastamisel soovitatavad.

Grupp 1 (turism) - siia gruppi kuuluvad äri- ja turismireisijad, kelle reisi pikkus on kuni 4 nädalat
Grupp 2 (pikaajaline viibimine) – siia gruppi kuulub nii pikem reis välismaale, kui ka lühem reis ebapiisavate hügieenitingimuste ja halva majandusliku olukorraga sihtriikidesse ning kus toimub pikaajaline kokkupuude kohalike elanikega (nt. töötamine, nn. seljakotimatkad). Pikaajalisel sihtriigis viibimisel peaks kaaluma ka naaberriikide vaktsineerimissoovitusi, kuna lähiriikide vaheline turism toimib ka seal.
Mõningate reisivaktsiinide puhul tuleb arvestada, et vaktsineerima peab vähemalt 4 nädalat enne reisi algust.

Lühisoovitused vaktsiineerimiseks ning malaaria- ja ebolakaitseks:

Difteeria, teetanus ja läkaköha ning poliomüeliit:
Soovitav on difteeria, teetanuse ja läkaköha kordusvaktsineerimine iga kümne aasta tagant, sõltumata reisisihtkohast.
Poliomüeliidi puhul on soovitatav immuunsustaseme kontrollimine ja vajadusel vaktsineerida end 2 nädalat enne reisi algust.
CDC: Difteeria vaktsineerimissoovitused
TA: Teetanuse vaktsineerimissoovitused
CDC: Läkaköha vaktsineerimissoovitused
CDC: Poliomüeliidi vaktsineerimissoovitused

Kollapalavik
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juhendi alusel on kollapalaviku vastane vaktsineerimine ainuke vaktsineerimine, mida võib kohustuslikus korras riiki sisenevalt inimeselt nõuda. Tavaliselt nõutakse seda neilt, kes saabuvad kollapalaviku leviku ohuga riikidest. Mõned riigid, enamasti Lääne-Aafrikas, nõuavad vaktsineerimistunnistust kõigilt riiki sisenejatelt, vaata riikide nimekirja: http://www.who.int/ith/chapters/ith2012en_annexes.pdf
Rahvusvaheline kollapalaviku vastast vaktsineerimist tõendav dokument jõustub 10 päeva pärast vaktsiini manustamist.
CDC Reisimine ja kollapalavik
CDC: Kollapalaviku leviku kaart Aarfikas
CDC: Kollapalaviku leviku kaart Lõuna-Ameerikas

Hepatiit A
A-hepatiidi vaktsiini on soovitatav, kui reis viib väljaspoole Lääne-ja Kesk-Euroopat, Kanaari saari, Põhja-Ameerikat, Jaapanit, Austraaliat ja Uus-Meremaad.
WHO: A-hepatiidi leviku kaart
CDC: Reisimine ja A-hepatiit

Hepatiit B
B-hepatiidi vaktsiin on soovitatav, kui reis viib keskmise ja kõrge riskiga piirkondadesse, kus esimeb süstivaid narkomaane, samuti õnnetuste/katastroofide piirkondadesse. Kindlasti tuleks enne pikaajalist sihtriigis viibimist vaktsineerida lapsed, kuna kogukonnas võib olla nakatunud mängukaaslasi. Samuti väldi kaitsmata vahekordi. Keskmise riski piirkonnad: 2-8% elanikkonnast on kroonilised B-hepatiidi viiruse kandjad. Kõrge riskiga piirkondades on see näitaja üle > 8%.
CDC: Reisimine ja B-hepatiit

Jaapani entsefaliit
Jaapani entsefaliidi vastane vaktsineerimine on soovitatav inimestele, kes kavatsevad viibida nakkusohtlikus piirkonnas rohkem kui üks kuu, viibivad väljaspool tavalisi turismipiirkondi või kelle töö võiks olla seotud võimaliku nakatumisriskiga.
CDC: Reisimine ja Jaapani entsefaliit

Malaaria
Vaktsiin malaaria vastu hetkel puudub kuid on väljatöötamisel. Siiski anname siinkohal soovitused haiguse ennetamiseks ja vältimiseks. Asjakohane on malaaria profülaktika ning kaitse sääsehammustuste vastu.
WHO: Malaaria levikualade kaart
CDC: Reisimine ja malaaria

Ebola
Seisuga 09. september 2015. a on WHO andmetel registreeritud 28 147 Ebola viiruhaiguse juhtu, neist 11 291 juhul lõppes haigestumine surmaga Guineas, Libeerias ja Sierra Leones. Käesoleva aasta 36. nädalal registreeriti kaks kinnitatud Ebola viirushaiguse juhtu, üks Guineas ja üks Sierra Leones. Libeeria kuulutati 3. septembril taas nakkusevabaks, kuna viimase haigusjuhu registreerimise päevast on möödunud kaks inkubatsiooni perioodi, mis tähendab 42 päeva.
Infot puhangu ja riskipiirkondade kohta leiab WHO kodulehtedel. Ebola viirushaiguse sissetoomise ja riigisisese leviku risk EL riikidesse on väike.
Spetsiifiline profülaktika (vaktsiin) puudub kuid on väljatöötamisel.
http://www.terviseamet.ee/nakkushaigused/ebola-info.html

Meningokokk
Vaktsineerimine soovitatav, kui reis viib Kesk-Aafrika "meningiidivöö" piirkonda ning Aafrika troopilisesse ossa. Suurima riski all on lapsed, samas esineb 60% kõigist juhtudest noorukitel ning täiskasvanutel. Palverännakuks Saudi-Araabiasse (Hajji`l osalemiseks) on ACWY 135 vaktsiin kohustuslik.
CDC: Reisimine ja meningokokk
WHO: Meningokokiviiruse levikualade kaart

Kõhutüüfus
Vaktsineerimine on soovitatav reisimisel ebapiisavate hügieenitingimustega piirkondades, Aafrika, Kaug-Ida ja India subkontinendi ning Lõuna-Ameerika riikides. Reisi iseloom: töö, kunagise kodumaa külastamine sisserändajate poolt, "seljakotimatkajad" koos madala taseme majutuse ja toitlustusega jne. Infektsiooni risk suureneb reisi kestvusega ja kohalike elanikega tihedas kontaktis olemisega.
CDC: Reisimine ja kõhutüüfus

Marutaud (marutõbi)
Vaktsineerimine soovitatav eriti neile, kes elavad või reisivad piirkondades, kus vastav arstiabi ei ole kättesaadav või töö iseloom on seotud loomadega. Kuna lapsed nakatuvad tihti kokkupuutel loomadega ilma, et nende vanemad sellest kohe teada saavad, siis on mõistlik marutaudi esinemise piirkondades elavad lapsed vaktsineerida.
CDC: Reisimine ja marutaud

Koolera
Levib eeskätt Aafrikas (76%), Kesk- ja Lõuna-Ameerikas (17%) ja Lõuna-Aasias (7%), samuti sõja või loodusõnnetustega (sh. üleujutuse ja maavärinaga) ning teistes halbade hügieenitingimustega seotud piirkondades. Pea hoolikalt kinni hügieeninõuetest! Pese reisil olles alati käsi (vastsündinute ja väikelaste eest hoolitsemisel, pärast tualetis ja „linna peal“ käimist, enne toidu valmistamist ja söömist jne). Kuumuta piisavalt kuumtöötlemist vajavaid toite ning keeda kahtlusel joogivett.
CDC: Reisimine ja koolera

Reisija kõhulahtisus
Reisijate kõhulahtisus on enamlevinud, halbade hügieenitingimustega seotud piirkondades reisimisega kaasnev terviserike (30-70% reisijatel, sõltuvalt sihtriigist) ja, kuulub nn. „Pesemata käte haiguste“ hulka. Antud terviserikke võimalike põhjustajate valik on lai, enamjaolt on haigusnähtude tekitajaks erinevad bakterid. Toiduvalmistamisel jälgige lihtsat soovitust: Keeda, koori või jäta söömata! See aga ei ole 100%-line garantii - on haigusjuhtumeid, mis on alguse saanud pealtnäha headest, kuid kehvade hügieenipraktikaga kohalikest restoranidest. Riskipiirkondades tasub kotti pista pudelike alkoholipõhist kätepuhastusvahendit (min 60% alkoholisisaldusega) käte puhastamiseks enne söömist.
CDC: Reisimine ja reisija kõhulahtisus

Puukentsefaliit
Puukentsefaliidi vastu on otstarbekas vaktsineerida reisimisel metsaaladega sihtriikidesse, kus on puukide levialad. Ohustatuimad on nt.: orienteerujad, metsatöölised ja jalgsimatkajad/telkijad. Nakatumise oht võib piirkonniti märkimisväärselt kõikuda. Kui võimalik, siis tuleks vaktsineerimise vajalikkust kohalikelt kontaktidelt üle kontrollida. Vaktsineeri ennast! Olemas on tõhusad vaktsiinid nii täiskasvanuile kui lastele. Väldi puugihammustusi! Kanna heledaid, pikkade varrukatega/säärtega riietust, kasuta putukatõrjevahendeid, kontrolli pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kogu keha, lastel hoolikalt ka kõrvataguseid, kaenlaaluseid jm kehapiirkondi.
CDC: Reisimine ja puukentsefaliit.

Hooajaline gripp
Hooajalised gripilained korduvad igal aastal, põhjapoolkeral kestab gripilaine tavaliselt oktoobrist aprillini, gripilaine kõrgaeg on tavaliselt jaanuaris-veebruaris, lõunapoolkeral vastavalt aprillist septembrini. Vaktsineerimine gripi vastu on soovitatav kõigile inimestele, eriti ohustatud on 65-aastased või vanemad, ja kroonilist haigust põdevad inimesed. Vaktsineerida tuleb min. 2 ndl enne reisi algust.
CDC: Reisimine ja hooajaline gripp

Pneumokokkinfektsioon
Vaktsineerimine pneumokokkinfektsiooni vastu on soovitav kõigile inimestele, eriti ohustatud on 65-aastased või vanemad, ja kroonilist haigust põdevad inimesed.
CDC: Reisimine ja pneumokokkinfektsioon

Tuberkuloos
Vaktsineerimine on soovitatav inimestele, kes viibivad suure tuberkuloosilevimusega riikides rohkem kui kolm kuud ja on tihedas kontaktis kohalike elanikega.
CDC: Reisimine ja tuberkuloos
WHO: Tuberkuloosi leviku kaart

Üldisi nõuandeid tervena reisimiseks

• Niipea kui otsustate välismaale reisida, külastage oma perearsti, et pidada nõu vaktsineerimise osas.
• Võtke kaasa hästivarustatud esmaabikomplekt (küsige nõu pereõelt, mida see peaks sisaldama vastavasse sihtkohta reisides).
• Kui te kasutate mõnda retseptiravimit, sealhulgas antibeebipille, tagage piisav ravimivaru kogu reisiks ja võimalikeks viivitusteks. Ärge unustage panna ravimeid käsipagasisse.
• Enne ärasõitu võtke endale piisav tervisekindlustus. Vormistage endale Euroopa Liidu ravikindlustuskaart.
• Süvaveenitromboosi riski aitab pikkadel lennureisidel vältida võimalikult sage püstitõusmine ja ringikõndimine. Enamik lennufirmasid annab lennuki pardal informatsiooni süvaveenitromboosi kohta.
• Kui teil on kahtlusi kraanivee kvaliteedi suhtes, siis kasutage joomiseks, pesemiseks ja hammaste puhastamiseks pudelivett, keedetud või steriliseeritud vett. Samuti hoiduge jääst oma jookides.
• Võimalusel sööge värsket toitu, mida on korralikult küpsetatud. Koorikloomi ei tohi kunagi süüa toorelt, samuti tuleb hoiduda salatitest ja puuviljadest, mida te ei ole ise koorinud.
• Vältige liigset päikese käes viibimist, mis on intensiivseim kella üheteistkümnest hommikul kolmeni päeval. Kasutage sobiva faktoriga päikesekaitsevahendeid, mida tuleb uuesti nahale kanda iga kahe tunni möödudes.
• Kandke kliimale ja kultuurile vastavaid riideid ning videvikust koiduni katke ennast võimalikult kinni, et vältida putukahammustusi, mis võivad edasi kanda haigust.
• Kasutage putukatõrjevahendit katmata nahal ja ruumides vahetult enne videvikku, eriti malaariaohtlikes piirkondades. Võimalusel peaksid ka aknad olema öösel suletud. Kandke putukatõrjevahendit päikesekaitsekreemile, kui kasutate mõlemat.
• Kuumas kliimas vältige organismi veetustumist, juues nii palju vedelikku kui võimalik ja hoidudes alkoholi tarvitamisest.
• Hoiduge kokkupuutest kohalike loomadega, kes võivad kanda marutaudi.